Lõpuks ometi tuli ka see aeg, kus ma olen kohustatud looma uue fotoblogi. Ülalolevad pildid on jäädvustatud kogenematu Dagni ja arusaamatu peegelkaamera Pentaxi abil. Võrreldes neid pilte järgneva postitusega, on märgata suuri erinevusi fotode kvaliteedi ja kompositsiooni suhtes. Nüüdseks olen endale hankinud meelepärasema Nikoni peegelkaamera ja lisaks ka teleobjektiivi, mis teeb imesid.
Õpin Tallinna polütehnikumis alles teist nädalat fotograafiat, kuid selle lühikese ajaga olen saanud paljude teadmiste ja kogemuste võrra rikkamaks. Kui varem said pildid tehtud lihtsa automaatprogrammiga, siis nüüd kasutan manuaalprogrammi ja muudan kaamera sätteid omal käel.
Olen endale selgeks teinud selle, et hea pildi saamiseks ei saa lihtsalt seista ja klõpsida tühja, vaid selleks tuleb vaeva näha. Olgu see siis kas või muru sees roomamine või mulla sees püherdamine. Hea pildi taga peab olema ka hea lugu ja võib-olla ka emotsionaalne pool. Näiteks selle postituse piltidel pole mingit tagamõtet, need on lihtsalt klõpsitud ja hea õnne korral hästi tabatud. Järgnevatel postitustel on aga oma lugu ja nendega olen ma palju rohkem vaeva näinud (ja edaspidi näen veel rohkem vaeva) ning juba ainuüksi see teadmine teeb need pildid paremaks.
Loodan, et TPT lõpetamise ajaks on mu pildid palju-palju paremad ja teadmisi veelgi rohkem.
No comments:
Post a Comment